30.07.2021
Elektriauto roolis nagu Kolumbus Krisostomus
Autor: Riho Ever
Hea küll, hea küll.
Ma võin ju elekriautode tarvikuid müüa, aga kas ma ise nendesse usun? Saan ma ikka kindel olla, et elektriautod tegelikult ka nii head on, nagu kõigile seletan? Äkki on nõnda, et jutlustan küll keskkonnasõbralikkusest ning jumal teab millest, päris elus vannun aga bensiiniautode mugavusele alla?
Tuleb kindlaks teha.
Kuidas?
Elektriautoga sõites, loomulikult! Ja mitte ühe Tallinna Selveri juurest teiseni, vaid… Viru väljakult Barcelonasse!
„Ei, noh, mis seal ikka,” ütles abikaasa, kui rääkisin talle plaanist seekordne puhkusereis elektriautoga teha. „Eks see hakkab natuke Kolumbuse esimese retkega sarnanema. Tema ju kah ei teadnud, kui kaugel on teine kallas või kas tal jagub sinna jõudmiseks vett ja toitu. Meie muidugi teame, kus on Barcelona. Aga millal ja kui tihti meil kusagil põllu ääres tuleb passida ja möödujatelt AA-tüüpi patareisid kokku laenata, seda me ei tea.”
Mina nii pessimistlik ei olnud. Kuidas ma saingi olla, räägin ju igal võimalusel, kuidas elektriautod on inimkonna tulevik!
Pakkisime hädapärase kraami autosse. Ent sel ajal, kui inimene plaane teeb, jumal naerab. Barcelona jäi meile erinevatel põhjustel sedapuhku liiga kaugeks ja nii ei jäänud muud üle, kui veidi lähema – ent seda tundmatuma – sihtkohaga leppida.
Me otsustasime Poola sõita.
Jah – Poola! Paika, kus üheksakümnendail eesti veokijuhte rööviti. Päris tundmatu koht Poola muidugi ei ole – olime sealt korduvalt mitmes suunas läbi sõitnud, pikemaid peatusi siiski vältides, võib-olla just „vanade halbade kuulujuttude” hirmus.
Kui Kolumbus varus reisile minnes toitu, vett ja rummi, siis mina ladusin auto pagasiruumi erinevaid laadimiskaableid täis. Pilk PlugShare kaardile kinnitas, et laadijate tiheduse osas on pilt nii Lätis, Leedus kui ka Poolas enam kui rahustav ja tulevik tundus roosiline.
Meie auto oli Škoda Enyaq iV 80. Teadsin, et sellega saan maanteel ilma laadimata u 400 km sõidetud. Siis peaksin autot kiirlaadijas 45 minutit kuni poolteist tundi taas laadima. Kuid ega elektriauto omanik ainult siis lae, kui aku tühjaks saab! Ta peatub võimalusel laadija lähedal ja laeb oma masinat ka siis, kui peab samal ajal muid asju ajama, et laadimisele ei kuluks lisaaega.
Tegin endale igaks juhuks ka Ionity konto. Ionity on elektrisõidukite laadimisjaamade võrk, mille eesmärk on hõlbustada pikki sõite Euroopas. Ionity asutamise taga on BMW, Daimler, Ford ja Volkswagen, mis sisendab esiteks usaldusväärsust ja annab teiseks märku, kui tõsiselt suured autofirmad elektrile üleminekusse suhtuvad.
Ettevalmistused tehtud ja reis võis alata!
Esimese peatuse teeb iga Tallinnast Poola suunas vurav auto Pärnus. Tegime ka meie. Kohtusime seal oma suvitava tütrega ning sellal, kui lapsevanemad oma võsukesega mõnusasti kohvitassi taga istusid, rüüpas meie vapper Škoda Rüütli tänava laadijas kilovatte. 40 minutiga oli 150 kilomeetrit lisaks tiksunud ning sõit võis jätkuda.
Istusime taas autosse ega osanud arvatagi, milline tagasilöök meid kohe tabab. Sellest aga juba järgmisel korral – täpselt nädala pärast!
