Inimene ja hoone ei erinegi teineteisest nii palju, kui arvame. Mõlema tõhusat toimimist dikteerib nende tervis. Ja mõlema tervist tuleb regulaarselt kontrollida.
Kes meist poleks kuulnud lugu mehest, kes süütu valuga arsti poole pöördus ja teada sai, et tema tervis on lootusetult tuksis. Ka kontori- või tootmishoone tervise päästmine võib võimatuks osutuda, kui probleemid liiga hilja ilmnevad.
Asi on seda tõsisem, et hoonete tervisel on otsene mõju inimeste omale. Suurem osa meist käib igapäevaselt tööl ning see, kui head tööd me teeme, sõltub otseselt keskkonnast, kus me seda teeme. Seetõttu on ärihoonete „tervisekontroll” ja töötingimuste pidev uuendamine kriitilise tähtsusega.
Oluline õppetund COVID-19 kriisist
Iseloomulik näide pärineb COVID-19 kriisist. Ühtäkki saime kõik aru, kui tähtis on siseõhu kvaliteet ja ventilatsioon. Ootamatult ilmnes, et hoonete haldajatel ja kasutajatel on raske saada head ülevaadet hoone tegelikust energia- ja sisekliima seisust. Paraku oleme ka täna olukorras, kus paljude hoonete omanikel puudub täpne ülevaade, millist õhku tema keskkonnas sisse hingatakse.
Samuti puudub ülevaade hoone kasutajatel – kas see keskkond, milles me suurema osa päevast veedame, on töö tegemiseks üldse sobilik?
Eriti terav on see probleem hooneautomaatikata hoonetes, sõltumata sellest, kas need on renoveeritud või mitte. Probleeme esineb ka uutes ja moodsate ventilatsiooniseadmetega ärihoonetes, kus õhu vahetus ei pruugi alati küllaldane olla ning võib esineda hetki, mil teave siseõhu kvaliteedi kohta on pehmelt öeldes lünklik.
Sageli on hoone projekteerimisel arvestatud ruumide täituvusega, mis erineb hilisema tööelu reaalsusest. Nii võib näiteks nõupidamisteruumis, mille ventilatsioon on projekteeritud kolmele inimesele, tegelikult töötada viis või rohkemgiinimest. Seletamatagi selge, et sellistes tingimustes pole ventilatsiooni tekitatud õhuvahetus küllaldane.
Appi tõttab teadus
Mõnikord võivad inimesed end ka normipäraselt ventileeritud ruumis väsinult tunda. Põhjus võib olla lihtne: ventilatsioon jälgib küll ruumi temperatuuri, kuid mitte õhu kvaliteeti.
On teaduslikult tõestatud, et CO₂-tase üle 1000 ppm mõjub inimese kognitiivsele võimele nagu kaks klaasi õlut. Siit võib otsida mõne kooli keskmisest madalama õppeedukuse põhjusi, aga ka seda, miks mõne ettevõtte tulemused pole ootuspärased – kehva kavliteediga õhus ei saagi hästi töötada.
Ruumi õhukvaliteeti saab parandada aeg-ajalt aknaid avades. Aknaid vaid hetkeks lahti tehes on „õhutamise” mõju lühiajaline ja peagi halveneb õhu kvaliteet taas. Akende pidev avatuna hoidmine – eriti talvekuudel – pole samuti mõistlik, sest põhjustab soojuskadu.
Parim viis siseõhu kvaliteeti parandada on kasutada (ruumipõhise) mõõtmise abil juhitavat ventilatsiooni. See tagab õigeaegse ja energiaefektiivse õhuvahetuse ning hoolitseb samal ajal mikrokliima eest, säästes ühtlasi soojust. Moodsamate hoonete ventilatsiooniseadmetesse saab paigaldada spetsiaalse CO₂-anduri, mis kogu hoone CO₂-taset mõõdab. Samas ei ole CO₂-taseme mõõtmine ühes punktis küllaldane, sest ei anna ülevaadet üksikute ruumide olukorrast.
Siseõhu kvaliteeti mõjutavad sisekliima, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus ja süsinikdioksiidi (CO₂) sisaldus. Üldiselt arvatakse, et optimaalsed siseõhu parameetrid produktiivsuse ja mugavuse tagamiseks on järgmised:
Temperatuur 20…24 °C
Suhteline õhuniiskus 40–60%
CO₂ kontsentratsioon ei ületa 800 ppm
Keskmises (isegi kaasaegses) tööruumis on aga sageli tööpäeva ajal õhu CO₂-sisaldus 800–1000 ppm!
Esimene samm hea sisekliima loomiseks on välja uurida, mis hoones tegelikult toimub ning milliseid samme on õhukvaliteedi parandamiseks võimalik ja vaja astuda. Põhjaliku analüüsi annab vastav audit, mida tehakse teaduslikult väljatöötatud meetoditega.
Siseõhu kvaliteedi audit
Tõhusaim siseõhu kvaliteedi audit põhineb Eesti teadlaste poolt pidevalt arendataval tehnoloogial, mis pakub hõlpsasti juurutatavat sisekliima jälgimise lahendust ja tugineb Thinnecti patenteeritud mesh-võrgu tehnoloogial. Thinnecti spetsialistid analüüsivad auditi käigus kogutud andmeid ja teevad hoone kasutajatele kokkuvõtte hoone sisekliima kvaliteedi kohta.
Kirjeldatav lahendus võimaldab koguda teavet kogu hoone CO₂-, temperatuuri ja niiskustaseme kohta. Kogutud teave on saadaval nii ruumides kohapeal kui ka hõlpsasti hallataval pilvepõhisel töölaual. Hoone sisekliimaga toimuvaid arenguid ja muutusi on seeläbi lihtne analüüsida ja edasisi otsuseid teha. Lisaks on Thinnecti tehnoloogia kasutuselevõtt kuni 75% soodsam kui mitmete konkurentide oma ning see aitab säästa energiakuludelt kuni 20%.
Thinnecti-lahendus on juba kasutusel paljudes Eesti koolides ja lasteaedades, kontorites, majutus-, teenindus- ja toitlustusasutustes, spordiklubides, meditsiiniasutustes ning tootmisruumides. See annab võimaluse hinnata muuhulgas nakatumise riski siseruumis (TTÜs välja töötatud teaduslike mudelite abil), mis on pandeemia tingimustes erakordselt oluline.
Thinnecti lahenduse oluline eelis on auditi ja kasutuselevõtu kiirus. Sisekliima jälgimiseks vajaliku lahenduse saab paigaldada mõne tunni jooksul. Sisekliima põhjaliku nädalase tervisekontrolli tulemusel saab teha otsused edasisteks tegevusteks, mis aitavad säästa energiakuludelt ning pakuvad inimestele kvaliteetset ja efektiivset töö- ja õpikeskkonda.
Thinnecti insenerid on usaldanud Thinnecti sisekliima jälgimise ja analüüsi lahenduse (ehk airPurity) LukuExperti kogenud meeskonnale, kes pakub turvalise, energiatõhusa ja kvaliteetse elukeskkonna teenuseid.
LukuExpert
Vonk Air Purity tagab hoone energiaefektiivsususe ning aitab luua kvaliteetse sisekliima.
