Kui valimiste eel on pea kõik erakonnad lubanud enamiku riigiettevõtteid erastada, siis igapäevaelus hoiab riik ettevõtjate Riho Everi ja investor Veikko Maripuu sõnul mitmest sektorist kümne küünega kinni. “See on ettevõtjate initsiatiivi tapmine,” ütles Maripuu.

 

Luku-Expert OÜ juhatuse liige Riho Ever vaidleb eelmise aasta suvest saati elektriautode laadimisvõrgu ELMO erastamise riigihanke üle. Hoolimata parima pakkumise tegemisest jättis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Luku-Experdi kõrvale ja kuulutas võitjaks hoopiski riigile kuuluva Elektrilevi. Hanke üle käib vaidlus kohtus.

 

Veel enne hanke väljakuulutamist küsis endine ettevõtlusminister Urve Palo rahandusministeeriumilt seisukohta, kas võiks ELMO Elektrilevi käsutusse anda, kui leping senise haldaja KredExiga lõpeb. Rahandusministeerium vastas siis, et see oleks keelatud riigiabi, mistõttu tuleb uus operator leida riigihankega. “Aga üllatus-üllatus, ikka kuulutati võitjaks Elektrilevi,” ütles Ever nõutult käsi laiutades.

 

Sama muster kordub mujalgi

 

Näiteid, kus riik võimalusel eraettevõtete usaldamise asemel ise äriga jätkab, võib leida veelgi. Eelmisel nädalal kirjutas Postimees, et riigifirma Nordica noolib 19 miljoni euro suurust lepingut, et hakata teenindama Kuressaare liini. Kurioosne on see, et ootamatult muutis maanteeamet hankes lennuki suuruse tingimusi, mis annab konkurentide ees eelise just Nordicale.

 

Ever märkis, et kui MRP Liinid läks pankrotti, liikus ettevõtte senine reisijatevedu üle Tallinna Linnatranspordile (TLT). Küllap liiguvad Everi sõnul ka praegused Atko bussiliinid ühel hetkel riigifirma kätte, kuna Atko busside tehnilise seisukorraga ei olda viimasel ajal rahul. Ever lisas, et tegu ei ole pelgalt tema kahtlusega, et riik eelistab hangetel omaenda ettevõtteid, vaid see on lihtsalt muster, mis on talle silma jäänud.

 

Riigifirma võidu näiteks riigihangetel võib tuua ka kiire internetiühenduse projekti ehk viimase miili väljaehitamise hanke, kus tuli kolme pakkuja seast võitjaks Elektrilevi.

 

Luku-Experdi ühe omaniku, investeerimis- ja varahaldusgrupi Head Capitali juhtivpartneri ja tegevjuhi Veikko Maripuu sõnul oli viimase näite puhul Elektrilevil teiste ees samasugune eelis, nagu oli ka ELMO hankes – Elektrilevi tegi juba enne hanke väljakuulutamist mõlema projektiga koostööd.

 

Majandus karjub erastamise järele

 

“Asi pole selles, justkui Luku-Experdile oleks liiga tehtud, vaid see on riigikapitali kasutamise küsimus,” ütles Maripuu, kes aitas Luku-Experdil ELMO hankes osaleda.ELMO hankevaidlus on tema sõnul hea näide suuremast probleemist Eesti majanduses. Nimelt peaks Maripuu sõnul riik andma rohkem võimalusi just erasektorile, mitte niivõrd nendega ise pidevalt konkureerima, sest just erasektor on see, kes veab majanduskasvu. “Kas me maksumaksjana peame tegema kõiki selliseid investeeringuid kaasa?

 

ELMO ei ole riigile strateegiliselt oluline. Kujutage näiteks ette, kui bensiinijaamad oleksid kõik riigi omad. See tunduks ju absurdne,” rääkis ta. Maripuu märkis, et samal ajal, kui ELMO hanke üle vaieldakse, vananeb elektrilaadijate võrk äärmiselt kiiresti. “See pole nagu juust, mis võib vaidluse ajal laos seista nii kaua kui vaja. Selline taristu nagu ELMO vananeb päevadega,” ütles ta.

Maripuu rääkis, et kui 2013. aastal ELMO võrk ehitati, oli see väga kõva sõna. “Nüüd aga on ülejäänud maailm meilt eest ära jooksnud,” sõnas ta. “Mina olen seda usku, et eraettevõtja on majanduse vedur,” lisas ta.

 

Ever märkis, et riik pole ELMO elektrilaadijate võrku aastaid ühtegi suurt investeeringut teinud. “Strateegiliselt on ELMO riigile sama väikese tähtsusega kui Äripäeva toimetusele oleks kirjaklambrite ostmine,” märkis ta. Maripuu sõnul mõjub riigiettevõtete rohkus kehvasti ettevõtlikkusele laiemalt, samuti tekitab muret majanduse kesise kasvu pärast. “See on ettevõtjate initsiatiivi tapmine,” ütles ta. “Mina ei näe, et riigi praegune suund majanduskasvu tooks,” lisas ta.

 

Tõesti seisak

 

Elektrilevi juhatuse liige Taavo Randna tõdes, et ELMO laadimisvõrgustiku kasutajate jaoks tähendab praegune kohtuvaidlus seda, et laadimispunktid küll toimivad, aga võrgustiku arendamine on jäänud toppama, kuna uue omaniku kohta selgust pole. “Elektrilevi loodab, et olukord leiab võimalikult kiiresti lahenduse ja et elektriautode kasutajate jaoks saabuks selgus, mis võrgustikust edasi saab,” sõnas ta.

 

Ettevõtlusminister Rene Tammist märkis,et kõik ettevõtted on seaduse ees võrdsed ning konkureerivad turul võrdsetel tingimustel. “Kui tekivad vaidlused, lahendatakseneed seaduses  sätestatud korras. Mingeid eeliseid selles protsessis riigiettevõtetel ei ole ega saagi olla,” ütles ta. Tammist lisas, et sotsiaaldemokraatide arvates peaks riik sekkuma ettevõtlusesse siis, kui konkurents on mingis valdkonnas puudulik ja eksisteerib turutõrge. “Strateegilistes valdkondades peame vajalikuks säilitada kontrolli ettevõtete üle,” märkis ta.

 

Elektrilevi lubab hinnalangust

 

Elektrilevi juhatuse liikme Taavo Randna sõnul on Elektrilevil hea meel, et Eestis on peale nende veel ettevõtteid, kellel on huvi elektritranspordi arendamiseks Eestis. “Näeme, et see on ääretult vajalik suund,” ütles ta.

Elektrilevi vaates on elektritranspordi areng kasulik kõigile, kes elektrit tarbivad. “Kui meie saame oma võrku muuta efektiivsemaks ja elektrivõrgu ressursse kasutatakse rohkem, on meil võimalik ka võrguteenuse hinda langetada,” märkis Randna.

 

Ükskõik, kes ELMO laadimisvõrgustiku omanikuks saab, teeb Elektrilevi Randna sõnul igal juhul võrgustiku omanikuga tulevikus koostööd. Seda seetõttu,et ELMO laadimisvõrk on juba praegu ühendatud Elektrilevi võrku ja võrgukoormuse efektiivse jaotamise huvi on nii Elektrilevil kui ka ELMO laadimisvõrgustiku haldajal.

“Elektritransport on muidugi oluliselt laiem kui ainult ELMO. Näeme, et elektritranspordi areng hakkab nii või teisiti meie võrku mõjutama, kuna võrgu kasutamise koormus suureneb,” rääkis Randna. Tema sõnul saab Elektrilevi võrku kõige mõistlikumalt arendada, kui neil on tervikvaade kõikidest võrgu kasutamise vajadustest.

 

“Mitme taristu koos haldamine annab ühiskonnas hindamatut väärtust ning on lõppkokkuvõttes kasulik kõikide võrguteenuste vaates. Oleme seda näinud nii sidevõrgu kui ka tänavavalgustusvõrgu arendamisel koos elektrivõrguga,” märkis ta.

 

Artikkel avaldatud 15.02 Äripäevas. Artikkel leitav siin