Koduuks õnnestub teha pätikindlaks
Me kõik soovime, et kodu oleks turvaline paik, kuhu igaüks ei saa sisse jalutada. Kuid iga lukk kahjuks pätti eemal ei hoia, näiteks umbes 30 aastat vanad Vasara lukud.
“Kodu turvalisuse tagamisel on nii uks kui lukk olulised,” toonitas LukuExperdi turundusassistent Kristofer Rennel. Seetõttu tasuks kontrollida, millises seisukorras on kodu välisuks: kui see on juba vana, kulunud või vajunud ning hingedki logisevad, tuleks kaaluda uue soetamist.
Vaata videost, kui lihtsalt sai meie kogemusteta turundusassistent odava tabaluku lahti murtud muukraudadega!
Ukselukke leidub erinevaid. Käigulukul on väljaspool südamik ja seespool väändenupp ehk rahvakeeli
liblikas ning turvalukk on varustatud kas kahepoolse turvasüdamikuga või on juures tahvelvõtmega
lisaturvalukk. Käiguluku saab soetada 100–120 euro eest, kuid korraliku turvaluku hind võib küündida
200 euroni.
Kuid on selliseidki variante, mille puhul on nii käigu- kui turvalukk ühes lukukorpuses. Sellised toimivad
põhimõttel, et neid saab päevasel ajal kasutada mugavalt väändenupust ja kodust lahkudes panna luku
turvaluku asendisse, mis blokeerib väändenupu töö, ja lukustada saab ukse südamikust. Sellised kaks ühes
lukud võivad maksta 250–550 eurot.
Ukselukku valides tuleb arvestada mitme asjaoluga rahalisest võimekusest elukohani. Esmalt tuleb selgitada
välja vajadused: milleks lukku läheb tarvis, kes seda kasutavad ja kuidas neil oleks seda lihtne teha. Uksetüüpki
seab piirid. “Tähelepanu tuleb pöörata ukse seisukorrale, sest muidu pole heast turvalukust kasu,” rõhutas pealinna
Maakri lukupoe juhataja Ando Rohtmets Postimehes.
“Korteri või eramaja välisuksele tasuks paigaldada turvalukk,” märkis LukuExperdi tehnikajuht Raigo Urviste.
Turvalisuse tagamiseks soovitab ta panna koduuksele niisuguse luku, mille puhul on ukse seestpoolt avamise
funktsiooni võimalik fikseerida. “See laseb kodus olles ust avada seestpoolt võtmeta, kuid raskendab akna
kaudu sisenenud vargal ukse kaudu lahkuda.”
“Enne luku valikut arutaksin ohud ja mugavuse mõne spetsialistiga läbi, katsetaksin ja analüüsiksin eri variante,
seejärel valiksin sobiva,” mõtiskles Arco Vara kinnisvarabüroo nooremmaakler Lisa-Lota Paadik, kes on töö
pärast lukkude kohta palju uurinud. Ta täpsustas, et kuigi internetistki saab paljude soovituste seast endale leida
hea lahenduse, tasub enne ostu pöörduda siiski lukupoodi, et saada kõige kindlamad ja asjakohasemad soovitused.
Rohtmetsa sõnade järgi peab klassikaline ukselukk vastu 500 000 avamist. “Üheksakorruselise kortermaja
välisukse lukusüdamik peab seega vastu kusagil pool aastat, kui arvestada sellega, et iga päev avab ust umbes
100 inimest,” lausus ta. Pere peaks aga arvestama, et korteri või eramu välisukse lukusüsteem tuleb vähemalt
mingis osas välja vahetada umbes iga kümne aasta tagant: siis hakkavad tavaliselt tõrked tekkima.
Kusjuures lukustusvahendid vajavad hooldust nagu kõik teisedki kuluvad asjad. Vähemalt kaks korda aastas
või vajaduse korral tihedamini tuleks kontrollida luku kõikide komponentide kruvide kinnitusi ja kui vaja, siis
neid pingutada. Lukukorpuse keel, väändenupp ja ukselingi laagrid vajavad hooldusmäärimist lukuõliga.
“Hooldades neid regulaarselt, on tagatud luku pikk eluiga ja vastupidavus,” innustab tehnikajuht nende eest
hoolt kandma. Rohtmets lisas, et paari–kolme aasta tagant tuleks see pesuvahendiga seest puhtaks pesta, sest
eriti linnatingimustes koguneb mustus sinna õige kiiresti.
Nutiajastul nutilukud
Glue nutilukk. Nutiluku puhul ei ole ohtu, et võti läheb kaduma. Nutilukk võimaldab olla kogu aeg kursis ust
kasutavate inimeste ja kõigi liikumistega.
Turule jõuab aina enam nutikaid lahendusi, mis võimaldavad tuppa pääseda mitmel viisil. Olgu siis võtme
asemel hoopis nutitelefon, lähiväljaside, sõrmejälg, näotuvastus, silmaiiris, kood või spetsiaalsed kaardid.
Avamine ja sulgemine käib nutiluku puhul peamiselt Bluetooth’i või Wi-Fi ühendusega nutiseadme abil.
Osal uuematest nutilukkudest on säilitatud mehaaniline avamisvõimalus, mis välistab elektroonilise rikke
korral ukse taha jäämise. Arco Vara kinnisvarabüroo nooremmaakler Lisa-Lota Paadik soovitabki varuvõtit
kaasas kanda, sest telefon võib tühjaks saada või end külma tõttu välja lülitada.
Nutilukuga ust saate avada ükskõik kust. “Eriti oluline omadus on see lastega peredele, kus lastel mõnikord
kaovad võtmed ja jäädakse ukse taha ootama vanemate saabumist,” tutvustas LukuExperdi turundusjuht
Kristofer Rennel nii mõnelegi tuttavat olukorda. Vanemal on võimalik uks võsukesele nutitelefonist avada.
Kiipkaardi pluss on aga see, et kasutajaid on lihtne ja mugav süsteemist eemaldada ja sinna lisada. “Näiteks
kaardiga avaneva luku puhul saab kaardi kadumise korral selle kohe süsteemist välja võtta: ei pea hakkama
lukusüdamikku vahetama,” selgitas Lockforce’i spetsialist Kadi Kalbus. Pealinna Maakri lukupoe juhataja
Ando Rohtmetsa sõnutsi kasutatakse seda võimalust tihti büroodes, kus toimub tihe liikumine ja on vaja piirata
pääsu teatud ruumidesse.
Inimesed tunnetavad alatihti ohuna just nutikate lahenduste haavatavust häkkimisele. Kuigi kogemustega
varas murrab LukuExperdi tehnikajuhi Raigo Urviste ütlust mööda Vasara lukust sisse mõne sekundiga, leiab Paadik,
et tänapäeval leidub just neid vargaid, kellele häkkimine ei ole probleem. Kui nutilukk on omakorda muude koduste
süsteemidega ühendatud, saab varas kontrolli korraga mitme süsteemi üle.
“Kõik uued tehnoloogia vidinad vajavad veidi aega ja seejärel saab otsustada, kas asi muutub kasutajaskonnas
populaarseks,” märkis Paadik. Kuigi Lukupoe juhataja Rohtmets usub, et nutilukud lähevad menukamaks, ei ole
Paadiku klientide seas see veel populaarsust kogunud, mistõttu ei pööra koduotsijad sellele praegu veel eriti tähelepanu.
Artikkel koostatud ja avaldatud Pärnu Postimehes 07.02.2019. Artikkel leitav siin.
